ÚMIT, SENIM, MAHABBAT

Baq ishinde daýystary shyǵyp, áldeneni qyzý talqylap otyrǵan aspıranttardyń tý syrtynan kelip turǵan akademıkti shákirtteri baıqaı qoıǵan joq.

Aspıranttar ózara jaryssóz uıymdastyryp alǵan.

Taqyryp— "Ómirdiń qozǵaýshy kúshi nede?

Ómir súrý úshin, istegen isiń alǵa jyljý úshin eń qajetti ne?" Osy suraqqa jaýap izdeýde.

Birinshi aspırant:

—Adamda eń birinshi senim myqty bolý kerek. Kez kelgen maqsatqa jetkizetin — senim. Senim bolmasa istegen isińnen qaıran joq,— dep qaıyrdy.

Oǵan qarsy óz ýájin aıtyp, ekinshisi shyqty:

— Iıa, durys aıtasyń, senimsiz isiń alǵa jyljymas, áıtse de, meniń oıymsha, árbir istegen isińe, ózińe, ómirge, jaqynyńa degen súıispenshilik bolýy kerek. Yqylassyz istelgen iste bereke bolmaıdy, —dep oıyn jetkizdi.

Sońynda úshinshi aspırant turyp:

— Iıa, aıtqandaryńyzdyń bári durys, biraq ta eń bastysy, bizderdi alǵa aparatyn — úmit sııaqty.

Úmit — ońynan týǵan jelge tolǵan jelkendi qaıyq sekildi, bizdi belgisiz jaqtarǵa, alystarǵa aparatyn qanat ispettes, —deı bergende, kózi bárin baqylap turǵan ustazdaryna túsip ketti de:

— Ustaz, aıtyńyzshy, solaı emes pe? Báriniń qozǵaýshy kúshi — úmit emes pe? —dep surady.

Bárin syrttan baqylap oılaryn tyńdap turǵan ustaz akademık:

—Senim men súıspenshilik joq jerde úmit te ólip qalatyn shyǵar, —dedi de, baq ishinen alystaı berdi....

Iıa, FB betinde Qazaqstanda bolyp jatqan kez kelgen keleńsizdikke eleńdep, janymyz ashyp, keıde tipti eńsemiz ezilip, túńilip ketip jatamyz. Biraq qaı-qaısymyzdyń ishimizde de osy elimizge degen súıispenshilik pen mahabbat bar. Árkimde de Istep júrgen isim durys degen senim bar. Sol arqyly erteńine degen úmiti óshpeıdi.

Sol úmit, senim, mahabbatymyz joǵalmasyn. Qıyn kezeńder óter de keter, bári jaqsy bolar degen úmit bárin de jeńer...

M. Kenjebaev. Beıneý.