MÁShHÚR JÚSIP BUQAR JYRAÝ TÝRALY

Tabıǵı jaratylysynda bizdiń qazaq tildi, sózge sheshen halyqtyń qataryna jatatyny belgili. Osy halyqtyń bir perzenti – aqyl, sóz sheberi Buqar jyraý jasynda tili kem bolyp týypty. 8–9 jasqa deıin sózi baıaý ári túsiniksiz bolypty. Osyǵan baılanysty bolsa kerek, ózi tuıyq, sózge sarań bolypty. Tili kem bolǵan soń, elden oqshaýlanyp ósipti. Osy minezine qaraı, el «mylqaý bala» depti. Sózge sarań, mylqaý balanyń on eki jasqa tolǵanda tili shyǵyp, on eki men on úshtiń arasynda qurdastaryn qýyp jetip, al on úsh pen on altynyń arasynda zamandastaryn basyp ozyp, jáne jaı sóılemeı, jyrlap qoıa beretin bolypty.

Týypty Buqar jyraý, saqaý bolyp,

Júripti sodan az jyl, aqaý bolyp.

Kelgende segiz jasqa, tili shyǵyp,

Qalypty esik kózi, jaqaý bolyp.

Tek biraq, tas atqandaı, sý astynan,

Ketipti, birden sóılep, asaý bolyp.

Ósipti, sodan bylaı, mártebesi,

Tóbesi, kók aspanǵa, taqaý bolyp.

On úsh músheli jastan asqan soń, «mylqaý bala» toı-dýmannyń,

oıyn-saýyqtyń balasy bolyp shyǵa kelipti. Oǵan dálel Úmbeteı jyraýdyń myna shýmaǵy:

Tiliń shyqpaı, jasyńda,

Bala boldyń, sen mylqaý.

Bir alýan jan, desetin,

Ishten shyqqan, kem-syrqaý.

Syrqat pa, álde, minez be?

Muny qıyn, jobalaý.

Dál on eki, jasyńda,

Baqyt qondy, basyńa.

Tiliń shyqty, sóılediń,

Qoldan-qolǵa, tımediń.

Tóre, qara, qasyńda,

Bulbul qustaı, saıradyń,

Topty kórseń, jaınadyń.

Kórikteı basqan, kúpildep,

Kómekeıiń, búlkildep.

Qalqaman batyr daryny birden baıqalǵan balasy Jolamandy (Bul – Buqar jyraýdyń azan shaqyryp qoıǵan aty edi) on alty jasqa kelgende Orta júz balasynyń danasy Ánet babańnyń aqylymen Buqardaǵy on eki pán ǵylymnan dáris beretin Kókiltash medresesine oqýǵa beredi.

(Aldabergenov Tólepbergen,

Beısetaev Rysbek)

 

“Máshhúr Júsip Kópeev”

/Qurastyrýshylar:

Serik Nurmuratov, Baqytjan Satershınov, Almasbek Shaǵyrbaev.

Almaty: QR BǴM ǴK Fılosofııa, saıasattaný jáne dintaný ınstıtýty, 2013 j.,- 359 b.