AQAN SERI: JAQSY MEN JAMAN ÁIELDIŃ SIPATY

Jaqsy áıeldiń sıpaty:

Aq júzdi áıel alsań boıy suńǵaq.

Qasyńa shaqyrǵanda kelse zýlap.

Daýysy «áý» degende áreń shyǵyp,

Keýdesi eńkeıgende etse bulǵaq.

Qara qas, jazyq mańdaı, qara kózdi,

Daýysy jip-jińishke, jumsaq sózdi.

Minezi maıdaı eritken qorǵasyndaı,

Kelse de erte-keshti bir minezdi.

Júziniń aq aralas, qyzyl beti,

Jaman sóz sóılemeıdi, adal jipti.

Bolǵanda tisi appaq, piste muryn,

Aýyzy qaljyń sózge bolsa epti.

Jat qylyq, shaıpaý minez esh bolmaıdy,

Shaq etip daýysy shyqpas balany urǵan.

Erte-kesh bir aýyldan eri kelse,

Tap-taza úıdiń ishi sypyrylǵan.

Jigitke adal júrip bolar serik,

Qýanar ǵazız qurby júzin kórip.

Bilgizbeı bar bolsa da, joq bolsa da,

Ol bir maral turǵyny qasyn kerip.

 

Jaman áıeldiń sıpaty:

Bolmaıdy sulý qylyqty jaman qatyn,

Bilmeıdi oqytsań da sózdiń saltyn.

Ilmelep, salǵan jerden kekesindep,

Qylady urys-janjal sózdiń artyn.

Ketedi tań atqan soń ósek baǵyp,

Qonaqqa tamaq ber dep eptep aıtsa,

Júredi teris qarap jylmyń qaǵyp.

Kisige kúle sóılep, kelmes janap,

Bylshyldar el kózinshe baıyn talap.

Taýsyldy qant pen meıiz, et pen shaı dep,

Qonaǵyn qystaı kelgen bárin sanap.

Sypyrmas úıdiń ishin, kıiz qaǵyp,

Esh ýaqyt sharýa qylmas otyn jaǵyp.

Tazalyq úı ishinde bolmaǵan soń,

Boıyńda qadir-baǵa qalar naǵyp.

Oramal jerde jatar kiri batpan,

Saldyrap aıaq-tabaq qırap jatqan.

Sútin iship, shelegin ıt jalasa,

«Ket!» dep esh aıtpaıdy qudaı atqan.

 

AQAN SERI QORAMSAULY